Eessõna
Arenevas ühiskonnas on väga raske toime tulla mobiiltelefonita,
eriti veel kui sa sõltud sellest nagu õhust. Ometigi
tuleb tunnistada, et kõik pole kuld, mis hiilgab ja mobiil
võib kasulikkuse asemel hoopis kahjulikuks osutuda. Kuid
kes seda ikka usuks, et mobiil, see igati tänuväärne
leiutis võib järsku kuidagi kahjulik olla. Jätke
nüüd nali! Mina olen aastaid oma telefoni kasutanud ja
surnud veel pole! Seda väidavad arvatavasti kõik. Kes
siis tahaks loobuda oma uuest mobiiltelefonist. On aga teada, et
kui sa tahad, et teised sind usuksid, lao lagedale mõned
faktid. Nii arvasid ka teadlased üle kogu maa, kes nüüdseks
juba mitmeid aastaid on läbiviinud sadu uuringuid. Püstitame
siinkohal ühe suure küsimuse: kas ja miks me peaksime
kartma mobiiltelefoni nagu katku?
Maailm
liigub üha enam mobiili võimu alla. Mobiiliomanikud
paljunevad kogu maailmas kui küülikud: praegu on maailmas
ca pool miljardit mobiilikasutajat, aastaks 2003 prognoositakse
aga selleks arvuks 1 miljard. See tähendab, et kolme aasta
pärast kasutab mobiiltelefoni juba iga 6. inimene maailmas
Uued standardid võimaldavad uusi lisateenuseid, internet
liigub mobiiltelefonidele ning juba tuntud e-kaubanduse kõrval
hakkab arenema m-kaubandus Kui üritada mobiilsidestandardeid
põlvkondade kaupa järjestada, võiks see välja
näha nii: esimene põlvkond on NMT, teine GSM. Praegu
on käsil nn. "kaks-ja-pool põlvkond", mille
märksõnad on lisaks GSM-le WAP ja GPRS. Järgmine,
kolmas põlvkond, on UMTS (Universal Mobile Telecommunication
System): universaalne telekommunikatsioonisüsteem kogu maailmas.
Aga viimastel aastatel on hakanud ilmuma artikleid mobiiltelefoni
kahjulikust mõjust tervisele. Kuna mobiiltelefoni kasutab
maailmas ligi pool miljardit inimest, peaks kasutajate hulka arvestades
olema tegu vaat et teise inimkonda ohustava epideemiaga AIDSi
järel. Kas ikka on?
Esimesed suuremad mobiiltelefonivõrgud rajati ligi 20 aastat
tagasi ja siiani ei ole veel teatatud massilisest suremisest ajukasvajasse
ega muudesse haigustesse. Teadlase erinevates maailma nurkades
on teinud mitmeid uuringuid kas ja kuidas mõjub mobiiltelefon
inimesele. Ja ühes on pea kõik teadlased ühel
nõul: seniste uuringute tulemused on väheusaldusväärsed
ning uuringuid on vaja jätkata, aga täpsemad uuringud
osutuvad väga kalliks ja seega tekib küsimus, kes need
summad kinni maksab. Probleemiks on siin isegi aeg. Mobiiltelefoni
massiline levik on toimunud põhiliselt 90. aastatel,. Kuid
selleks, et pikaajalist analüüsi teha, peab haigestumistendentsi
jälgima 20--30 aastat. Nii võivad tagasilöögid
ilmuda alles üsna pika aja järel. Lisaks sellele, et
uurimusi takistavad mitmed tegurid, on saadud tulemused tihti
vastuolulised. Ka ei ole suudetud enamiku uurimuste tulemusi hilisemates
katsetes uuesti tõestada. Nii riiklikud komisjonid, tootjafirmad
kui teised rahastajad on sunnitud tõdema, et seniste uurimistulemuste
põhjal ei ole usaldusväärset teaduslikku alust
näiteks selleks, et karmistada telefonide kiirgusvõimsust
puudutavaid eeskirju. Üks olulisemaid punkte ongi inimese
vastuvõtlikkus kiirgusele ning see tekitab ebakohti ja
vastuolusid. Suuremas osas uurimustes, kus on uuritud elektromagnetiliste
väljade bioloogilisi ja tervislikke mõjusid, on kasutatud
sagedusi 916 ja 2450 MHz. Kuigi need on lähedased mobiiltelefonide
kasutatavatele sagedustele, võivad need siiski olla "piisavalt
kauged", et anda eksitavat tulemust. Samuti pole uurimustes
üldse kasutatud sellist pulss-sagedust, mida saadavad uuema
põlvkonna digitaalsed mobiilid ning ka katsete tingimused
pole enamasti võrreldavad telefoni kasutamisega tavaolukorras.
Juhtmeta
telefonid toimivad paljudel elektromagnetilise spektri sagedustel.
Euroopa mobiiltelefonid kasutvad GSM-süsteemi ja toimivad
900 ja 1800 MHZ lähedal asuvatel sagedustel, Ameerikas vastavalt
sagedustel 850 ja 1900 MHz. On hulk nõudeid, mida mobiiltelefonide
valmistajad peavad järgima, nt kui arvesse võtta kliimamõjusid
või siis võimsus- ja kiirguspiirangud. Mobiiltelefonid
töötavad madalal võimsusel, ent telefoni antenn
paikneb rääkija peale väga lähedal. See võib
mõnel juhul põhjustada inimesel lähenemist
ohtlikule kiirguspiirile.
|