Maailm liigub üha enam mobiili võimu alla. Mobiiliomanikud paljunevad kogu maailmas kui küülikud: praegu on maailmas ca pool miljardit mobiilikasutajat, aastaks 2003 prognoositakse aga selleks arvuks 1 miljard. See tähendab, et kolme aasta pärast kasutab mobiiltelefoni juba iga 6. inimene maailmas Uued standardid võimaldavad uusi lisateenuseid, internet liigub mobiiltelefonidele ning juba tuntud e-kaubanduse kõrval hakkab arenema m-kaubandus Kui üritada mobiilsidestandardeid põlvkondade kaupa järjestada, võiks see välja näha nii: esimene põlvkond on NMT, teine GSM. Praegu on käsil nn. "kaks-ja-pool põlvkond", mille märksõnad on lisaks GSM-le WAP ja GPRS. Järgmine, kolmas põlvkond, on UMTS (Universal Mobile Telecommunication System): universaalne telekommunikatsioonisüsteem kogu maailmas. Aga viimastel aastatel on hakanud ilmuma artikleid mobiiltelefoni kahjulikust mõjust tervisele. Kuna mobiiltelefoni kasutab maailmas ligi pool miljardit inimest, peaks kasutajate hulka arvestades olema tegu vaat et teise inimkonda ohustava epideemiaga AIDSi järel. Kas ikka on?

Esimesed suuremad mobiiltelefonivõrgud rajati ligi 20 aastat tagasi ja siiani ei ole veel teatatud massilisest suremisest ajukasvajasse ega muudesse haigustesse. Teadlase erinevates maailma nurkades on teinud mitmeid uuringuid kas ja kuidas mõjub mobiiltelefon inimesele. Ja ühes on pea kõik teadlased ühel nõul: seniste uuringute tulemused on väheusaldusväärsed ning uuringuid on vaja jätkata, aga täpsemad uuringud osutuvad väga kalliks ja seega tekib küsimus, kes need summad kinni maksab. Probleemiks on siin isegi aeg. Mobiiltelefoni massiline levik on toimunud põhiliselt 90. aastatel,. Kuid selleks, et pikaajalist analüüsi teha, peab haigestumistendentsi jälgima 20--30 aastat. Nii võivad tagasilöögid ilmuda alles üsna pika aja järel. Lisaks sellele, et uurimusi takistavad mitmed tegurid, on saadud tulemused tihti vastuolulised. Ka ei ole suudetud enamiku uurimuste tulemusi hilisemates katsetes uuesti tõestada. Nii riiklikud komisjonid, tootjafirmad kui teised rahastajad on sunnitud tõdema, et seniste uurimistulemuste põhjal ei ole usaldusväärset teaduslikku alust näiteks selleks, et karmistada telefonide kiirgusvõimsust puudutavaid eeskirju. Üks olulisemaid punkte ongi inimese vastuvõtlikkus kiirgusele ning see tekitab ebakohti ja vastuolusid. Suuremas osas uurimustes, kus on uuritud elektromagnetiliste väljade bioloogilisi ja tervislikke mõjusid, on kasutatud sagedusi 916 ja 2450 MHz. Kuigi need on lähedased mobiiltelefonide kasutatavatele sagedustele, võivad need siiski olla "piisavalt kauged", et anda eksitavat tulemust. Samuti pole uurimustes üldse kasutatud sellist pulss-sagedust, mida saadavad uuema põlvkonna digitaalsed mobiilid ning ka katsete tingimused pole enamasti võrreldavad telefoni kasutamisega tavaolukorras.

Juhtmeta telefonid toimivad paljudel elektromagnetilise spektri sagedustel. Euroopa mobiiltelefonid kasutvad GSM-süsteemi ja toimivad 900 ja 1800 MHZ lähedal asuvatel sagedustel, Ameerikas vastavalt sagedustel 850 ja 1900 MHz. On hulk nõudeid, mida mobiiltelefonide valmistajad peavad järgima, nt kui arvesse võtta kliimamõjusid või siis võimsus- ja kiirguspiirangud. Mobiiltelefonid töötavad madalal võimsusel, ent telefoni antenn paikneb rääkija peale väga lähedal. See võib mõnel juhul põhjustada inimesel lähenemist ohtlikule kiirguspiirile.