Mobiiltelefon pole enam staatusesümbol ega luksuskaup, vaid hädavajalik suhtlusvahend, tihe ja pikk lobisemine võib kasutajale aga peavaluga kätte maksta.

Toona hakkas Veiko vanamemme hädaldamise üle naerma, ent viimasel ajal nimekates maailma väljaannetes (Washington Post, Times) avaldatud andmed mobiiltelefonide põhjustatud tervisehäirete kohta on sundinud teda igaks juhuks mobiiliga helistamist piirama.

Paneb pea valutama?

Tallinna Pedagoogika-ülikooli tervisekasvatuse õppetooli dotsent Raul Mardi on öelnud, et taskutelefonist tulenev elektromagnetiline kiirgus on vähki tekitava iseloomuga, mistõttu ta ei soovita päevas kokku üle kahe tunni mobiiliga rääkida (vt SL 06.10.98).

Esmofoni tehnikagrupi juht Jüri Vau ei soovita mobiiliga pikalt lobisema jääda. Kui töö seda siiski nõuab, tuleks muretseda mugav kõrvaotsiku ja mikrofoniga varustatud käedvabadlisaseade. Siis ripub telefon peast ohutul kaugusel vööl ja vajalikud pikad kõned saab turvaliselt ära pidada. "Ka minu isal hakkas väidetavalt telefoniga rääkimisest peavalu. Pärast seda, kui ta käedvabad seadme sai, peavalud kadusid," seletas ta.

Jüri Vau on näinud testi, kus plastmassvahast oli valatud pool inimpead, mille sees oli purune vedelik. Sinna alla oli asetatud mobiiltelefon, ning kui see n-ö kõnet vastu võtma pandi, hakkas plastmasspeas olev vesi liikuma. "Seega avaldab (telefonist kiirgav - toim) magnetlaine tõepoolest organismile mõju, naiivne oleks arvata, et see midagi ei tee."

Peavalu aparaadist või kõne iseloomust?

33-aastane fotograaf Tiina mäletab siiani, kuidas ühest öisest pooletunnisest mobiili-ühendusest telefon kuumama hakkas ning pea hiljem mitu tundi valutas. "Samas pole ma kindel, kas sain peavalu aparaadist või kõne tõsidusest," ütles naine naerdes.

Saatja, kus magnetlained levivad, on telefoni korpuses peidus, maandadatud ja isoleeritud. Paariminutilisest kõnest midagi halba ei juhtu, peavalu üle on kurtnud just ülipikki kõnesid pidavad inimesed.

Allikas: Sõnumileht