Intelligentne raadiosaatja-vastuvõtja

Vaatleme nüüd lähemalt seda potentsiaalset antenniga ohuallikat. Mobiiltelefoni näol on meil tegemist tavalisest veidi intelligentsema raadiosaatja-vastuvõtjaga, mis nii saadab kui võtab vastu elektromagnetlaineid ja mis koostöös oma tugivõrguga tagab side praktiliselt kõikjal. Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need silma peal üksikute mobiiltelefonide liikumisel ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Puhkeasendis on mobiiltelefon suhteliselt passiivne ja ka tugijaam kontrollib tema võrgus püsimist harva. Helistamise korral on asjalood teised: kõigepealt kontrollitakse telefoni olemasolu - just siis liiguvad tugevad signaalid läbi õhu. Alles selle järel heliseb telefon. Edasi toimub vastastikune pidev lüheldaste raadioimpulsside vahetamine. Elektromagnetlainete sagedus sõltub süsteemist: NMT 450-võrk töötab sagedusel 450 MHz, GSM 900 ja GSM 1800 võrgud vastavalt sagedusel 900 ja 1800 MHz. Viimasest natuke kõrgemal sagedusel töötavad mikrolaineahjud, mis teatavasti kuumutavad kõike vett sisaldavat orgaanikat. Kas võib sellest järeldada, et ka mobiiltelefon "küpsetab" aju? Ei, sest olulised on kasutatavad võimsused. Mikrolaineahjus kiirgab saatja võimsusega ca 300W, mobiiltelefon aga maksimaalselt 2W. Digitaaltelefonidel (GSM) on tegu lühiajaliste impulsside edastamisega ning seega on saatja sisse lülitatud vaid lühikeste ajahetkede vältel. Lisaks vähendab telefon tugijaama lähedal võimsust kuni 0,02W-ni. Võib mainida, et iga füüsiline pingutus, näiteks sportimine, tõstab keha kudede temperatuuri palju rohkem kui mobiiltelefon. Ka on mobiiltelefoni kohta kasutatud sõna radioaktiivne. Ent tuletame lühidalt meelde koolifüüsikas õpitut: radioaktiivsus on nukliidide muundumisel tekkiv elementaarosakeste või aatomituumade voog. Mobiiltelefoni tööpõhimõte eeldab aga mitte radioaktiivset, vaid elektromagnetkiirgust raadiolainete näol. Ka ei kasuta ükski teadaolev mobiiltelefon tuumaenergiat, millest võiks tekkida radioaktiivse saaste oht.

Tagasi üles

Ajuvähk lisaks?

Otsides seost kiirguse ja vähi võimaliku seose vahel, on teadlased seatud üliraskesse seisu. Vähil ei ole ühest põhjust või tekitajat ja pealegi võivad mõned asjaolud mõjutada kasvaja arengut. Ja kui ka mobiiltelefonidel pole vähiga mingit seost, haigestub aastas tuhandeid mobiiltelefonikasutajaid ajuvähki. Näiteks USAs haigestub ajuvähki igal aastal kuus inimest 100 000st. Kui eesmägiks seataks selgitada mobiiltelefonide panust sellesse protsenti, läheks tarvis väga täpset ja läbimõeldud uurimust.

Märksõnadeks on vähk ja kiirgus. Kõik teavad, et ioniseeruv kiirgus, nagu röntgenikiired ja gammakiirgus, võivad kahjustada DNA-d ning sel viisil vähki tekitada. Tegelikkuses lasevad mobiilid välja hoopis mikrolaineid. Kartus, et inimese peaga juhtub sama mis munaga mikrolaineahjus, on asjatu. Nagu eelpool mainitud on mobiilide tekitatud mikrolainete energia tuhandeid kordi väiksem. Kõrv läheb rääkides soojaks sellest, et mobiili patarei ja muu sisu kuumaks on läinud. Kuid kahtlejaid on alati, ka teadlaste hulgas.

USAs 369,5 miljonit krooni maksvat uuringut teinud dr George Calo väitis, et tema uuring näitab suurenenud riski haigestuda ajuvähki mobiiltelefoni kasutades. Tööstuste väide, nagu poleks probleemi olemas, ei ole usaldusväärne. Kuid samas väidavad Briti radioloogiakaitse riikliku nõukogu eksperdid, et mobiiltelefonide kasutamise ja ajukasvajate vaheline seos ei pea paika. Nõukogu ekspertide sõnul ei ole piisavalt palju statistikat selleks, et teha järeldusi. Rootsi vähispetsialist nentis aga, et seniks, kui puuduvad suuremate uuringute tulemused ja mobiili kasutamise ohud pole veel selged, peaks siiski mobiiltelefonide kasutamist piirama. Ka teised uuringuid korraldanud teadlased soovitasid mobiiltelefonide kasutajatele ebameeldivuste vältimiseks lühendada mobiiltelefoniga rääkimise aega, eelistada madalama kiirgustasemega telefone ja kasutada käed-vabad-funktsiooni.

Tagasi üles

Euroopas suhtutakse mobiiltelefonide võimalikku terviseriski ülima tõsidusega. Käsil on palju uurimisprogramme, mida rahastavad valitsused, tööstus ning Euroopa Liit. Ühiskondlikust tellimusest kõneleb kasvõi seegi, et parasjagu on töös või äsja valmis saanud üle 200 uurimuse.

Dr Kjell Hansson Mild Rootsist uuris 11 000 mobiilikasutajat ja jõudis järeldusele, et pikemate kõnede pidajad on väsinumad ja kannatavad sagedamini peavalude käes. Ameeriklased leidsid, et õppimisvõime ning mälu olid halvenenud 45 minutit pärast mobiili kasutamist. Dr Lai Washingtoni Ülikoolist väidab, et mobiilide poolt levitatavad mikrolained põhjustavad rakkudes biokeemilist stressi. Mikrolainete toimel suurenevat rottide veres looduslike valuvaigistite - endorfiinide hulk. Need rotid on vastuvõtlikumad alkoholile ja käituvad morfiine või barbituraate saades teistega võrreldes imelikult. Lisaks põhjustavat mikrolained stresshormooni produktsiooni, mis võib mõjutada kaudselt ka mälu ja õppimisvõimet. Lai arvates võibki see olla põhjus, miks mikrolained rottide õppimisvõimet pärsivad. Neil läheb kauem aega, et basseinis selgeks saada veealuse platvormi asukoht, kus ujumise asemel jalgu puhata saab. Lai kolleegid suhtuvad väidetusse skepsisega. Hiljem pole teistel teadlastel õnnestunud neid samu tulemusi saada.

1996. aastal uuris ameeriklane Kenneth Rothman Epidemiology Research Institute'st 250 000 mobiilikasutajat. Võrreldi neid, kes räägivad telefon kõrva ääres, kui neid, kes rääkisid autotelefoni või klappidega. Vahet ei mingisugust, suremus ja haigestumine oli võrdne. Vaid hukkumine autoõnnetustes kaldus nende kasuks, kes sõidu ajal telefoni käes hoidsid.

Südamearstid leiavad, et mobiiltelefon võib halvasti mõjutada südamehaigeid, kellele on paigaldatud südamestimulaator. See ei tähenda, et südamehaiged peaksid mobiiltelefonidest loobuma. Häirete tekkeks peab olema stimulaatori ja telefoni vahe alla 20 cm. Ei ole soovitatav kanda telefoni vasakus rinnataskus.

Juunis 1998 ilmus ajakirjas Lancet artikkel, milles väideti, et mobiilidest pärit kiirgus tõstab vererõhku. Dr Braune koos kolleegidega Saksamaalt pani mobiilid katsealuste kõrva külge ja lülitas neid siis ette teatamata aeg-ajalt sisse-välja. Sellest tõusis iga kord katsealuste vererõhk 5-10 millimeetrit elavhõbedasammast. Piisavalt, et mõnel riskigrupi inimesel insulti või infarkti põhjustada. Tiinete hiirte uurimine näitas, et mobiilikiirgus võib muuta loote emakasisest arengut. Seattle'is leidsid teadlased, et mobiilikiirgusele eksponeeritud rotiajudes oli kahjustunud DNA. Kaks mobiiltelefonide kahjulikkust uurivat teadlast lõid tulemustest sedavõrd araks, et lõpetasid oma mobiilide kasutamise.

Ühe katse põhjal pärsib elektromagnetväli närvihormooni melatoniini mõju organismile. Melatoniin on hormoon, mis tekitab inimestel und ja samal ajal puhastab keharakke vabadest radikaalidest, mis põhjustavad DNA-kahjustusi. Et pahaloomuline kasvaja kujutabki endast kromosoomivigadega (DNA-kahjustustega) rakkude vohamist, on oht, et DNA-vigaste rakkude olemasolu korral võivad nad äkki paljunema hakata ja ongi pahandus käes. .

Bristoli onkoloogiakeskuses Briti teadlase Alan Preece`i juhtimisel läbi viidud uuringud näitavad, et mobiiltelefonidest tulev radioaktiivne kiirgus kiirendab ajus toimuvaid keemilisi protsesse, mis võib olla kahjulik. Seda tõestab kuus eri uurimust. Preece väitel suureneb ajus telefoniga rääkides stressivalkude hulk, milline reaktsioon on tavaliselt seotud kehatemperatuuri tõusuga.

Rootsis ja Shveitsis tehtud uuringud tõestavad, et mobiiltelefonidest tulev kiirgus häirib und. Ühes veel avaldamata uuringus tõestavad Rootsi professorid Lennart Hardell ja Kjell Hansson Mild, et 10 aastat mobiiltelefone kasutanutel oli 26 protsenti kõrgem risk haigestuda ajukasvajasse kui kontrollrühmal

Palju on tehtud muidugi katseid loomadega. Austraallased näitasid, et hiired, kes mobiilikiirgusega 18 kuud kokku pidid puutuma, haigestusid vähki tavahiirtest kaks korda sagedamini. Paar aastat tagasi tõestas William Ross, et mikrolained suurendavad rottidel ajukasvajate hulka. Hiljem ei ole neid eksperimente korrata õnnestunud.

Šokeerivaimate tulemustega eksperiment viidi läbi 1997. aastal Adelaide'i Kuninglikus Haiglas Austraalias. Kaks sajast hiirest koosnevat gruppi muudeti geenimanipulatsiooni abil vastuvõtlikuks lümfoomile (lümfikasvaja). Ühte gruppi hoiti pooleteise aasta vältel iga päev üks tund mobiiltelefoni simuleeriva kiirgusallika väljas. Ja seal esines lümfoomi haigestumist kaks korda rohkem kui teises grupis! Šoki leevendamiseks olgu aga teada, et katset on korratud kolm korda, kuid selliseid tulemusi pole enam saadud.

Huvitava hüpoteesi püstitas Warwicki ülikooli teoreetilise füüsika professor Gerald Hyland. Tema oletuse kohaselt eksisteerib rakus sisekiirgus, mis on kõikide rakkude vahel koherentne. Väline elektromagnetväli võib seda rikkuda ja resonantsi korral rakkude arengut mõjutada. Kuid tuleb silmas pidada, et tegemist on siiski hüpoteesiga.

New Yorgis viidi läbi uuring, mis võrdles 470 ajukasvajaga inimest samade kriteeriumite alusel 420 inimesega, kellel ei olnud ajukasvajat. Mõlema grupi liikmed olid kasutanud mobiiltelefoni kolme aasta vältel keskmiselt kolm tundi kuus. Uuringu läbiviijad ei leidnud, et mobiiltelefon suurendaks ajukasvaja riski. Seost ei olnud ka sellel, kumma kõrva juures telefoni hoiti ja kuspool esines ajukasvaja.

Teine teadlastegrupp teostas sarnase uuringu Marylandis. Nemad võrdlesid ajukasvajaga haigeid samas haiglas viibivate teiste haigetega, kes ei põdenud kasvajalisi haigusi. Jällegi ei leitud seost ajukasvaja ja mobiiltelefoni kasutamise vahel. Seda ka inimestel, kes kasutasid telefoni üsna aktiivselt - tund või rohkem päevas vähemalt viie aasta jooksul.

Mõned loomade peal tehtud katsed aga väidavad, et mobiiltelefonid levitavad kiirgust, mis on suuteline hävitama DNA-d. Igatahes ei ole kiirgus võimeline sekkuma ajurakkude geneetilisse koodi. Selle väite lükkasid teadlasid ümber, sest kui see nii oleks, esineksid kasvajad ajus kindlas piirkonnas - kõrva lähedal, ja kindlasti rohkem sellel pool, kumma kõrva ääres telefoni hoiti.

Nüüd väidab Dr Hardell Rootsist, et mobiiltelefon suurendab vähiriski ligi 2,5 korda. Et asja rohkem selgust tuua, alustas WHO (World Health Organisation) koos mobiilifirmadega uuringut võrdlemaks 3000 ajukasvajaga inimese mobiilikasutust kontrollgrupiga. Paraku ei anna ka see uuring lõplikku vastust. Mobiilikasutajate elu on tavaliselt kiirem ja stressirohkem. Vähi tekkes võib seega olla olulisem hoopis eluviis ning mitte mobiiltelefon. Pealegi ei teki ajukasvaja paugupealt ja võib ilmneda aastaid pärast uuringu lõppu. Avastatud ajukasvaja võis alguse saada mobiiliga lobisemisest 5-10 aastat tagasi. Juba süüdistab Inglismaal 27-aastane naine oma ajukasvajas mobiiltelefoni tootjat ja loodab valuraha saada. Kui see kõik tõeks osutuks, siis oleks tõesti vaid aja küsimus, millal mobiiltelefonidele sigineksid sildid "sage kõnelemine võib kahjustada teie tervist" või "rasedatele ja südamehaigetele vastunäidustatud". Ja kahtlemata ilmuvad siis sarnaselt omega rasvhapetega rikastatud "tervisemunadele" ja meresoolale müügile ka südamemobiilid.

Tagasi üles

Kuid konservatiivsetelt teadlastelt kostab teistsugust juttu. Nende arvates pole eksperimentaalselt piisavalt tõestatud, et mobiiltelefonidest pärinev kiirgus põhjustaks vähki või muid haigusi. Jutud aju ülekuumutavatest või mälu halvendavatest mobiilidest kuuluvad nende arvates teadusliku ulme kilda. Mõnede teadlaste meelest ei tõesta enamik mobiilihirmu taga olevaid katseid mitte midagi. Suurem osa tulemusi on nende arvates saadud juhuslikult või on eksperiment olnud tehniliselt liiga keerukas. Nende arvates on paratamatu, et teadlaste poolt kasutatav keerukas aparatuur aeg-ajalt tõepähe midagi muud annab. Mikrolained võivad mõjutada aju mõõtma pandud elektroode ja muid andureid ja tulemusi tõlgendatakse tõeks. Kui midagi piisavalt põhjalikult uurida, leiab statistika seaduste kohaselt lõpuks ikka mingi tulemuse. Kahtlemata on iga mikrolainete kahjulikkust näitava eksperimendi kohta olemas ka kümneid, kus neil mingit toimet ei avastatud.

Paraku on teadusmaailm üles ehitatud positiivsete tulemuste peale, nii et need mitte midagi uut näitavad tööd jäävad sahtlitesse tolmu koguma. Kuid kindel on see, et mingisugust mõju mobiiltelefonid inimesele avaldavad. Ainuüksi taskus olles põhjustavad nad omanikele stressi. Ning kahtlemata on mobiiltelefoni kasutajate suurim risk sattuda liiklusavariisse.

Lisaks on olemas hämmastavalt palju andmeid, et mobiiltelefonid põhjustavad elusorganismides hulganisti igasuguseid imelikke efekte. Ühes uuringus parandasid nad 4% reaktsiooniaega. Teises kiirendasid pisikeste ussikeste kasvu 5% võrra. Need väga väikesed arvud tekitavad paljudes skepsist. Kuid keegi ei tea, milliste taga neist peitub tõde.

Seega valitseb teadusmaailmas samasugune peataolek kui tavamobiili kasutajategi hulgas. Ajakirjandus, kes toitub ühiskonda tabanud järjekordsest hirmulainest, taob mõnede teadlaste saatel trummi, et mobiilid on ohtlikud. Mobiiltelefonitööstus koos teiste teadlastega raiub vastu, et asi ei ole tõestatud ja mobiilid on süütud. Keda uskuda? Asjatundjate arvates on parim kahelda mõlemas. Ja parem karta kui kahetseda. Mobiilihirm on loonud kasvava turu igasugu kaitsevahenditele. Paljud kasutavad hands-free'd mitte ainult mugavusest, vaid ka ohutuse tõttu, et kiirgus peast eemale juhtida. Keegi ei ole aga huvi tundnud, kas vööl rippuva telefoni kiirgus näiteks eesnäärmevähki ei soodusta või kuidagi imelikult munanditele mõju. Turule on jõudnud esimesed antennikaitsed või ekraanid, mis vähendavad pähe jõudvat kiirgust. Paraku langeb nõnda side kvaliteet. Teadlased on leiutanud eriti kavala antenni, mis juhib kiirguse peast eemale. Arvatavasti jõuab see kasutusse 2002. aastal uue põlvkonna mobiilides. Ka plaanitakse kiirguse vähendamist üle 10 korra.

Praegu ei leita teaduskirjandusest väidet, et mobiiltelefonid kahjustaksid inimese tervist pöördumatult.

Tagasi üles

Üks mobiiltelefoni mõjusid, mis kindlasti mõjutab kudesid, on soojus. Bioloogilise koe soojenemise tingib mikrolaine energia neeldumine koe vettsisaldavasse ossa.

Elus organismi soojenemine sõltub kiirguse intensiivsusest ja kindlasti ka keha soojusregulatsiooni mehhanismidest. Mikrolainete kindla intensiivsuse juures tõuseb temperatuur umbes ühe kraadi võrra. Keha soojeneb sõltumata sellest, kas ta on elus või surnud. Turvalisuse nõuded telefonidele seavad piiriks sellise maksimaalse kiirguse intensiivsuse, mis ei põhjusta keha soojenemist.

Soojenemine ohustab eelkõige silmi ja meestel munandeid, sest nende verevarustus on suhteliselt kehv. Sellele faktile toetudes väidavad Rahvusvahelise Biofüüsika Instituudi teadlased, et halli kae ehk katarrakti teke ja vähenenud sperma tootmine võivad olla telefonidega seotud.

Mobiiltelefonist leviv mikrolaineline kiirgus neeldub meeste suguorganites ülihästi, põhjustades sel moel sigimatust.

Ühe hiljutise teadusuurimuse kohaselt on mobiiltelefonil peale kõige muu kahjulik mõju ka suguelule. Rühm Vene teadlasi jõudis hiirte ja rottidega katseid tehes järeldusele, et mobiiltelefonist leviv mikrolainekiirgus kahandab testosterooninimelise suguhormooni taset organismis.

Mobiilsidevahenditele kiirgust vähendavaid lisaseadmeid tootva firma Microshield Industries kaastööline Les Wilson leidis Vene teadlaste kõnealloleva avastuse olevat üldsegi mitte üllatava. Wilsoni sõnul olevat Microshield Industries juba enne seda oletanud, et mikrolaineline kiirgus mõjutab sigitamisvõimet, kuna munandid neelavad sedalaadi raadiolaineid ülihästi.

Ajukasvajate tekkimise teooria pooldajad seevastu soovitavad soojendava mõju tõttu hoida telefoni peast võimalikult kaugel, näiteks vöö küljes. Kui aga telefon kiirgab soojust mehe suguelundite läheduses ja vähendab sperma tootmist, võibolla on see ehk traumeerivamgi kui näiteks mälu nõrgenemine?

Niisiis on mobiiltelefoni tekitatavate tervisehädade hulk täienenud veel ühe liikme võrra: vähile, südamevaevustele ja mäluhäiretele lisandus nüüd siis ka sigimatus.

Tagasi üles

Lisaks soojuse tekkele põhjustavad mobiiltelefonid bioloogilisi mitte-soojuslikke mõjusid. Nimelt on inimese keha elektrokeemiline instrument, mille tundlikkus ja toimemehhanismid on väga peenelt paigas.

Mõnda inimese kehas toimuvat elektrilist protsessi määrab sarnane sagedus, nagu see on GSM telefonilgi. Seega saab ka väljastpoolt tulev kiirgus muuta kehasisest bioloogilist elektrilist aktiivsust. Kuna inimese keharakkude töö põhineb imepisikestel elektrilistel signaalidel, võiks kahtlustada, et väljastpoolt tulevad signaalid annavad valesid käsklusi, mille tagajärjel rakkude töö läheb sassi. Sellisel juhul võib mobiiltelefonide poolt levitatav kiirgus aga mõjutada keha täpselt sama palju nagu raadio või televiisor.

Lähtuvalt telefonide oletatavast mõjust keha elektrilisele aktiivsusele on välja pakutud ka võimalikke muutusi geeniekspressioonis. Geeniekspressiooni muutused tähendavad piltlikult öeldes valesti mahakirjutamist - kindla geenilõigu pealt "kirjutatakse" maha teatud valgu ehitus, muutunud ekspressiooni korral tekib "mahakirjutamise" tagajärjel vigane valk.

Tagasi üles

Palju on üritatud välja selgitada ka mobiiltelefoni mõju inimese kognitiivsetele võimetele. Paraku ei saa siingi veel midagi kindlat väita. On tehtud katseid, kus selgus, et voodi kõrval asuv mobiiltelefon mõjus pärssivalt inimeste ajutegevusele ja mälule. Tulemust ei saa aga usaldusväärseks pidada, sest ootereziimis mobiiltelefon on ainult raadiovastuvõtja ega eralda mingit kiirgust. Võibolla kasutati katse käigus spetsiaalset laboriseadet, mis siiski kiirgas.

Katsed töötavate mobiiltelefonidega on andnud vastakaid tulemusi. Ühelt poolt on järeldatud, et eralduv kiirgus mõjub ajutegevusele lühiajaliselt pärssivalt. Teisalt pole ajutegevuses mobiili töötamise ajal mingit muutust märgata (International Journal of Radiation Biology (vol 75, p 447). On avastatud sedagi, et katsealuste reaktsiooniaeg hoopis lühenes ca 4%, mille üheks võimalikuks seletuseks on pakutud närviimpulsside liikumise kiiruse suurenemist ajus.

Tagasi üles

Juhtivad mobiiltelefonide tootjad Nokia, Ericsson, Motorola, Siemens ja Alcatel pakuvad lisavarustuse nimekirjas alati ka kantavat käed-vaba sarja, mis sisaldab kuularit, mikrofoni ning ühenduskaablit telefoniga.

Kasutades käed-vabad varustust, asub mobiiltelefoni antenn kasutaja peast kaugemal. Seega puudub otsene pea mõjutamine mobiiltelefoni antenni poolt.

Lisaks mobiili peast kaugemale hoidmisele on käed-vabad süsteemil teisigi eeliseid. Eelkõige muidugi liiklusohutus: autoga sõitmisel saab juht keskenduda auto juhtimisele, kuna telefon asub vastavas hoidikus või vööl.

Samuti sobib kantav käed-vaba sari aktiivsele ja sportlikule inimesele - jalgrattaga sõita, joosta või lihtsalt jalutada on palju mõnusam, kui rääkimiseks kasutatakse käed-vaba sarja.

Vähetähtis pole ka mugavus: kõne ajal saab vaevata märkmeid teha. Uuematel telefonidel on võimalus pärast esimest helinat kõnesid automaatselt vastu võtta: kõnele vastamiseks ei pea telefoni vöökotist väljagi võtma.

Tagasi üles

Kas tugijaamad on tervisele ohtlikud?

Ümber antenni peab olema sanitaartsoon, kuhu ei tohi sattuda inimesed,". "Tugijaamast lähtuv väli on kindla suunaga, justkui kiirtevihk. Läbi katuse allapoole ta küll mingil juhul ei tungi, sest laed on ju enamasti raudbetoonist.""Tavaliselt on antenni võimsus 9 W - see on ainult neli korda võimsam kui mobiil ise. Maksimaalne lubatud võimsus on 25 W. Kiirtevihu peasuunas võib kõige võimsam antenn tervisele ohtlik olla 25 kuni 30 meetri kaugusel," ütleb härra Mihkelsoo. Tema sõnutsi on mobiil ise oma kahevatilise võimsusega palju ohtlikum - otse kõrva juures ületab lubatud välja tugevust 1000 korda.

Eestis ei ole elektromagnetväljade mõju inimese tervisele uuritud - ja ega kuigi palju pole seda uuritud ka mujal maailmas. Tegemist on uue asjaga, lisaks küsimus, kes peaks säärased uurimistööd kinni maksma.

Doktor Mare Tekkel Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudist on teinud kokkuvõtte välismaal ilmunud kirjandusest, milles on uuritud ülimadalsagedusliku (30-300 Hz) elektrivälja seost vähki ja leukeemiasse haigestumise vahel. Mobiilid kasutavad kõrgemaid sagedusi. "Absoluutse kindlusega ei saa vastata, kas elektromagnetväljad on kahjulikud või mitte,".Ka Tartu Ülikooli professor Hele Everaus kinnitab, et elektromagnetväljade kahjulikkus tervisele ei ole lõpuni tõestatud. "Probleem on veel selles, et kahju ei teki kohe - pärast ekspositsiooni võib kuluda kümme kuni viisteist aastat, enne kui mõjud ilmnevad."

Pool aastat Q-GSMi Jõe tänava peamasti vahetus läheduses töötanud Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli leiab, et ta on suurepärases vormis: "Keen energiast suisa üle

Tagasi üles

Päevitamine on palju ohtlikum

Kui rääkida mobiiltelefonide võimalikust terviseriskist, tuleb mõista ka inimeste suhtumist riski. Uuringud näitavad, et inimeste hoiak ohtu on väga erinev. Mobiiltelefonide puhul kahandab kasutegur oluliselt riskitaju.

Mobiiltelefoni mõju uurimisega tegeleb palju suuri organisatsioone ja ülikoole, teiste hulgas ka Tallinna Tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika õppetool. Suurim osakaal on Ameerika Ühendriikides, Inglismaal ja Austraalias tehtud töödel.

*** mobiilikaubandus ja võimalused maksmiseks, mis näitab, et üha rohkem ja rohkem hakatakse rääkimisele lisaks kasutama mobile ka muudeks igapäevasteks tegevusteks:

Internet hakkab üha enam ja enam liikuma mobiiltelefonidele ning WAP loob selleks täiendavad võimalused. Kindlasti hakkab mobiiltelefonide vahendusel toimima pangandus ja showbusiness. Samuti ennustatakse nn. mobiilimaaklerluse sündi, kus börsitehingud käivad mobiiltelefoni vahendusel. Hasartmänguhuvilisi rõõmustab kindlasti mobiililoto sünd ning kõikvõimalikud õnnemängud mobiiltelefoni vahendusel. Mobiili saab kasutada ka maksevahendina: linnatranspordis, kinos ja parklas pole tulevikus vaja enam pileteid osta, piisab mobiiltelefonist.

Tagasi üles

M-kommerts

EMT m-kaubanduse (meie nimetasime seda küll GSM-kaubanduseks) esimeseks pääsukeseks on Coca-Cola ostmine mobiiltelefoni vahendusel. Helistades joogiautomaadi lühinumbrile, väljastab automaat soovitud joogi ning arve lisatakse mobiiliarvele. Esimese niisuguse automaadi püstitab Coca-Cola Tallinna Kristiine Keskusse. Joogiautomaatidest järgmine samm on Tallinna parkimisteenuse eest tasumine mobiiltelefoni vahendusel.

Uusi võimalusi pakub BlueTooth, mille abil võib mobiiltelefoni siduda fotoaparaadi, arvuti, kella või kasvõi autoga (näiteks käivitamine mobiili abil). BlueToothi ajastul tekib uus tase ka m-kaubanduses. Enam pole vaja kauba eest tasumiseks isegi helistada. Piisab sellest, kui sisened kaubamajja läbi spetsiaalsete väravate, laod asjad korvi ja lahkud läbi samade väravate. Arveldamine toimub automaatselt, mobiiltelefoni kaudu debiteeritakse kõik kaubad mobiiltelefoni SIM-kaardilt. SIM-kaart on ju turvalisem kui pangakaart, nii et kõik praegu rahataskut pungitavad krediitkaardid liiguvad lõpuks mobiiltelefoni. Sama süsteem hakkab toimima linnatranspordis piletite ostmisel. Inimene siseneb bussi või metroorongi, kohe fikseeritakse mobiiltelefoni kaudu kellaaeg ja marsruut. Väljumisel arvestatakse sõiduraha maha otse arvelduskontolt - ei mingeid pileteid ega kontrolöre!

Muidugi on kõik see osalt teoreetilistele rakendustele rajatud fantaasia, kuid paljud uuendused on võimalikud juba täna või vähemalt üsna varsti. Uus kuum sõna on MPS ehk mobiilsed positsioneerimisteenused, mis jagunevad asukohast sõltuvateks infoteenusteks ja asukoha määramise teenusteks. Asukoha määramise teenused on mõeldud eelkõige korporatiivklientidele ja avalikule sektorile. Eluliselt vajalik on see näiteks tuletõrjele, kiirabile ja politseile, aga ka puksiirteenuste osutajale, inkassatsiooni- ja rahaveofirmadele, veoteenuste osutajatele ja teistele.

EMT kevadel käivituv asukoha määramise ühisprojekt koostöös Ericssoni ja Päästeametiga on maailmas üks esimesi omataolisi, millega EMT peaks pääsema maailma nn. mobiilikaardile. Eraklientidele pakutavate teenuste kohta tooksin järgmise näite: kõnnid tänaval, kõrvaklapid peas ja kuulad raadiost muusikat. Kui üks lugu hakkab meeldima, saadad päringu, mis looga on tegemist ning saad vastuseks loo ja artisti nime. Järgmise päringuga tuvastad ümbruskonna plaadipoed, kus selle looga plaati müüakse. Astud sisse ja sooritad ostu - või sooritad ostu m-kaubanduses ning plaat tuuakse Sulle koju.

Tagasi üles

Loomulikult teavad kõik, et elekt romagnetlained kujutavad endast ohtu. Vaevalt, et keegi vabatahtlikult nõustuks toppima näppe seinakontakti või pead mikrolaineahju. Aparaadi kõrva ääres hoidmisest ei ole aga pääsu. Otse antenni kõrval asub elutegevuseks hädatarvilik elund - aju. Selle peaaegu vedelas olekus hallollus on väga hea raadiolainete neelaja. Neeldumisel antakse raadiolainete energia üle hallolluse molekulidele ja need hakkavad kiiremini võnkuma. Tekib soojus. Uuringud on näidanud, et antennist kiirguvast energiast isegi kuni pool neeldub kõneleja peas ja 15 protsenti aparaati hoidvas käes. Uuema konstrukt siooniga aparaadid vähendavad neelduva kiirguse hulka õnneks tunduvalt.

Ekspertide hinnangul olevat ohutu raadiokiirguse annus selline, mis ei tõsta kehatemperatuuri üle 1 kraadi. Loomulikult vastab iga kasutusel olev mobiiltelefon sellele normile.

Veidi liialdades saame öelda, et tegemist on ühe erakordselt halvasti töötava mikrolaineahjuga kõrva ääres. Kõik teavad hästi, mis juhtub, kui mikrolaineahju satub metallist kaunistustega ese. Tulemuseks on energia kiire vallandumine. Avage suu ja vaadake peeglisse. Kui näete kuldseid või muidu metalliga täidetud hambaid, siis teadke, et teie peas on metallesemed, mis koondavad kiirgust. Kas plommid on hakanud välja kukkuma?

Tihti käib telefonivestlus autos. Selle plekkdetailid varjavad tugijaama ja nii on telefon sunnitud kasutama side säilitamiseks tugevamat signaali. Kui on olemas handsfree, siis laabub olukord paremini. Antenn asub väljaspool autot, telefoni ei asetata kõrva äärde. Olukorras, kus HF puudub, käitutakse nii nagu ikka ja tugevama signaaliga telefon liigub kõrva äärde. Tihti aidatakse veel hammastega antenni pikemaks, sest kätel on tööd enam kui küll auto juhtimisega. Antenniga on veel mõnus sügada kõrvatagust ja kukalt, need on kohad, kus aju kaitsev kolju on õhuke või puudub täielikult. Kas pea valutab?

Kiirguse mõjust meeste suguvõimele oleme me kah kõik teadlikud. See on muidugi negatiivne. Kus aga hoiab enamik mehi oma mobiili? Vööl rippumas või püksitaskus - otse oma mehelike kehaliikmete vahetus läheduses. Kas...?

Ettevaatus on tarkuse ema, teadis vanarahvas juba ammu. Sama rõhutavad ka kõigi mobiiltelefonide kasutamisjuhendid. Kas lugesid?

Tagasi üles

Olematud kogemused

Raadiolainete kasutamine sides toimus esmakordselt 103 aastat tagasi. Reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. Algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemide edasiarendamine muutis 10-15 aastat tagasi need laiatarbekaubaks.

Nii et aega mobiiltelefonide mõju põhjalikuks uurimiseks on olnud ülimalt vähe. Teada on, et raadiolained võivad kahjustada eluskudesid, kuid täpsem ohutuspiiride määramine on senini vaidlusalune küsimus.

Vaidlused käivad ka kahjustuste iseloomu osas. Juba ammu on teada, et raadiolained põhjustavad neeldudes eluskudede soojenemist. Ülemäärane soojenemine võib viia valguliste struktuuride lagunemisele ja seega eluskoe hävitada. On ka muid mikrolainelisi efekte, kuid nende täpset mõju veel ei teata.

Hetkel kehtivate ohutuspiiride sätestamisel on püütud hinnata energiahulka, mis võiks kudesid kahjustamata neis neelduda. Normid erinevad, sest senini pole päris selge, mida mõõta - kas ristlõiget läbivat energiahulka või massiühiku kohta tulevat energiahulka. Eri lainepikkused kahjustavad kudesid erinevalt ja nii on ka normid seotud lainepikkusega.

Suurbritannias on GSM 900 MHz sagedusel lubatav võimsusvoo tihedus 2,6 mW/cm². Samas USAs ja Saksamaal on sätestatud piirvõimsus ajukoe massiühiku kohta. 1,6 W/kg USAs ja ja 2W/kg Saksamaal.

Lähemal uurimisel selgub, et telefonide üksikimpulsid ületavad norme tunduvalt, kuid ometi nende kasutamist ära keelata ei saa, sest keskmised näitajad vastavad normidele.

Kehtivate normide pädevusele heidab kõige enam varju hiljutine reeglite korrigeerimine kahes USA sõjatehnika uurimisega tegelevas instituudis. Nimelt sätestati, et ohutuks saab pidada raadiolainete (vahemikus 30 MHz-100 GHz) keskmist võimsusvoogu kui 100 mikroW/cm² (seni kehtis 10 mW/cm² ehk sada korda suurem norm). Põhjenduseks just see, et raadiolainete kahjustav toime ei piirdu soojusefektiga.

Eestis on Riigi Elektriside Inspektsiooni ettepanekute kohaselt kinnitatud piirmäärad väga progressiivsed, lubatud on 10 mikroW/cm²

Tagasi üles

Mobiiltelefoni ohud - müüdid ja tegelikkus

Väide 1: Mobiiltelefoni ümber tekkiva elektromagnetvälja tugevus sõltub aparaadi margist, mobiilsidemasti kaugusest ja ka sellest, kas telefoniga parajasti kõneldakse või mitte.

Selgitus: Tekkiva elektromagnetvälja tugevus, õigemini võimsusvoo tugevus ei olene peaaegu üldse telefonimargist - seda piirab toiteallika (aku) mahtuvus.

Võimsusvoo tihedus peaaegu ei olene ka mobiilsidemasti kaugusest mobiiltelefonist. Telefoni ümber tekib kiirgusväli peaaegu ainult siis, kui ta on lülitatud saatele, so temaga räägitakse.

Hands- free väiksem kiirgus-ohtlikkus tuleneb sellest, et mobiiltelefoni antenn paikneb operaatorist märgatavalt kaugemal. Ei tohi unustada tõsiasja, et elektromagnetvälja tugevus väheneb ruudus kauguse suurenemisega.

Väide 2: Eestis pole ametlikke kiirgusdooside tervisekaitsenorme kehtestatud ja sestap tuginetakse Euroopa Liidu normidele.

Selgitus: Eestis kehtivad selles sagedusalas endise N. Liidu vastavad sanitaarnormid ja -eeskirjad, mis lubavad elanikele ööpäeva ringi võimsusvoo tiheduseks 10 µW/cm2.

Euroliidus on vastavaks väärtuseks 450 µW/cm2. Mobiilside tugijaamade puhul on esimesest väärtusest kinnipidamine Eestis tagatud.

Väide 3: Rääkida ei tohiks liftis ega autos, sest seal on kehva levi tõttu kiirgus eriti tugev.

Selgitus: Kinnises, seda eriti metallpiiretega ruumis võib kiirgusväli olla mõningal määral tugevam kui vabas õhus, kuid mitte oluliselt.

Väide 4: Brittide hinnangul ei tohiks mobiiltelefoni ka öösel voodi lähedal sisselülitatuna hoida.

Selgitus: Sisselülitatud mobiiltelefon ei kiirga. Mobiiltelefon toimib vastuvõturezhiimis ega ole seega tervisele ohtlik.

Tagasi üles

Mobiiltelefon ei tapa

Ainus teaduslikult tõestatud risk on telefoni kasutamine autojuhtimise ajal

Garantii puudub

Regulaarne mobiiltelefoni kasutamine ei põhjusta ajukasvajate tekkimist, kuid sajaprotsendilist garantiid siiski anda ei saa. Kõige veenvam argument, miks ajukasvajate teket täielikult välistada ei saa, on see, et ajukasvaja teke on aeglane ning mobiiltelefonid ei ole veel piisavalt kaua kasutusel olnud.

Tagasi üles

Kahtlused kiirguse küsimuses

Mobiiltelefoni töö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Nii telefonidele kui tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need ei ole tervisele teadaolevalt ohtlikud.

Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid, mida kiirgavad erineva võimsusega tugijaam ning telefon. Eestis on raadioühenduse tagamiseks kasutusel mikrolained sagedusega 900 või 1800 MHz, tugijaama kiirgusvõimsus on 60 W ja mobiiltelefonil 1-2 W.

Just nimelt mobiiltelefonist kiirguvaid mikrolaineid ja telefoni kasutamisel tekkivat madala intensiivsusega elektromagnetilist kiirgusvälja süüdistataksegi mitmesuguste muutuste tekitamises organismis. Kuid erinevate katsete käigus, kui on kasutatud turvalisuse piiridest suuremaid doose, on ilmnenud vaid lühiajalisi muutusi, mida võib nimetada lihtsalt organismi kohanemisreaktsiooniks.

Tagasi üles

Inimeste vastuvõtlikkuse on erinev

Mobiiltelefoni võimaliku kahjuliku mõju teooriaid on palju, kuid ühtegi väidet ei ole siiani üheselt tõestatud.

Päris selge ei ole ka mobiiltelefonide võimalik mõju lastele, kelle organism alles kasvab. Seetõttu soovitab näiteks Inglismaa valitsus alla 16-aastastel lastel teha mobiiltelefoniga vaid väga olulisi kõnesid ning rääkida telefoniga võimalikult lühikest aega.

Viimase sõna selles küsimuses on öelnud rahvusvaheline sõltumatute ekspertide grupp, kelle hinnangul vähemalt hetkeolukord ei ohusta inimeste tervist. Arvestades kõiki tehtud - nii lõpetatud kui pooleli olevaid uuringuid, kinnitavad eksperdid, et mobiiltelefonidele ja tugijaamadele seatud ohutuse piire mitte ületades ei ole tervisele reaalset ohtu. Samas ei ole inimesed geneetiliselt täpselt ühesugused ning inimeste vastuvõtlikkus võib erineda.

Kas usud, et mobiiltelefon Sind ei tapa? Või kui tapab, siis ainult juhul, kui kasutad seda autoroolis?

Tagasi üles

Kartlikele mobiilikasutahatele kuluvad ära alljärgnevad näpunäited

• Kasuta hands-free seadet, et ei peaks telefoni vastu pead asetama.
• Vähenda mobiiltelefoni kasutamist ja kui võimalik helista lauatelefonil, eriti pikkade kõnede puhul.
• Väldi mobiili kasutamist aladel, kus signaal on nõrk, kuna see sunnib telefoni lisama ülekandevõimsust.
• Lastel ei pruugiks mobiiltel efonil helistada muidu kui hädasti tarvis.